kala ja piirilevyt

ruoka-ateria, ethän kts. fish and chips

"Ühes väikeses Inglismaa sadamalinnas istus John, kes unistas oma ideaalsest toidust. Tema jaoks oli see fish and chips – praetud kala ja krõbedad kartulipulgad, mis lõid täiusliku kombinatsiooni maitsest ja krõbedusest. Ta astus läbi kitsaste tänavate, lõhna järgi juhituna, kuni jõudis väikese tänavaääre sööklani, kust hõljus kuldse rasva lõhn. Seal ootas tal ees tema unistuste einestamise hetk. Kala oli krõbedaks röstetud, kuid seest mahlane ja õrn. Kartulipulgad olid kuldsed, soolased ja veidi paksumad kui tavalised, täiuslikud suutäied. Kõrvale oli serveeritud majonees ja äädikakaste, mis täiendasid maitset. John haaras oma kahvli ja noaga kala, tõstis selle kõrvale kartulipulkade hunniku ja võttis esimese suutäie. Krõmps! Maitsed plahvatasid suus – mere maitse, soola pehmus ja krõmps. Ta naeratas, teadlikult, et see hetk jääb talle meelde. Pärast iga suutäit tundis John, et kogu maailm on korraks peatunud. Fish and chips polnud ainult toit – see oli kogemus, unistus, traditsioon ja nauding üheskoos. Iga suutäis meenutas talle, miks britid selles klassikalises roas nii palju rõõmu leiavad. Ja nii istus John seal, vaadates sadamat, süües oma unistuste eine ja tundes end täielikult rahulolevana. Fish and chips oli tema jaoks midagi enamat kui toit – see oli väike tükike Inglismaad igas suutäies."